Mõlemal vanemal on oma lapse ülalpidamise kohustus. Juhul kui vanemad elavad lahus, eeldatakse, et lahuselav vanem annab lapsele ülalpidamist raha perioodiliste maksetena ehk elatisena. Elatise summa peaks vastama ka lapsega kooselava vanema rahalisele panusele. Näiteks, kui lapse igakuised vajadused on summas 400 eurot, siis oleks õiglane nõuda lahuselavalt vanemalt elatist summas 200 eurot.
Tegelikkus aga nii lihtne ei ole ning elatise arvestamise ja väljamõistmise regulatsioon võib kujuneda üpriski keeruliseks. Seda nii vanemate poolt, kes on mõjutatud lahkuminekuga seotud emotsioonidest, kui ka seaduseandja poolt.
Enne 1. jaanuari 2022 jõustunud seaduse muudatust määrati üldjuhul, et lahuselav vanem peab maksma lapsele elatist summas, mis vastab 50%-le valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (s.o miinimumelatis). Ilmselt tundus elatise sidumine palga alammääraga seadusandjale parim ja lihtsaim lahendus aastal 2009, mil kuupalga alammäär oli summas 278 eurot ja miinimumelatis seega 139 eurot. 2021. aastal oli aga palga alammäär juba 584 eurot ja miinimumelatis seega 292 eurot. See aga ei vastanud enam tihti lapse tegelikele vajadustele ning käis ka paljudele lahuselavatele vanematele üle jõu. Eriti nendele vanematele, kellel oli mitu last.
Seaduseandja sekkus ning pärast pikka menetlust võeti 01.01.2022 vastu perekonnaseaduse muutmise seadus. Muudatuse üheks eesmärgiks oli kujundada elatise summa, mis arvestaks lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning võtaks arvesse ka perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kindlasti on läbi seaduse muudatuse muutunud elatise arvestamine paljude jaoks õiglasemaks, aga mitte lihtsamaks.
Kehtivad elatise arvestamise põhimõtted on järgnevad, mille selgemaks edasiandmiseks esitame arvestuse standardnäite alusel: :
Baassumma: Elatise aluseks on baassumma, mida hakatakse iga-aastaselt indekseerima 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
Näiteks 14.06.2023 on baassumma 249,78 eurot (ehk siis ca 250 eurot), mis muutub 1. aprillil 2024. Algselt (01.01.2022 seisuga) oli baassumma 200 eurot.
Täiendav komponent 3% brutopalgast: Baassummale lisandub igal aastal 1.aprillil 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. NB! Juhul kui vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib kohus võtta arvesse tegelikku sissetuleku suurust.
Standardnäite puhul lisandub kehtivale baassummale (ca 250 eurot) 50,55 eurot (3% tänasest keskmisest brutokuupalgast summas 1 685 eurot). Kokku ca 300 eurot.
Maha arvestatavad toetused: Vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel ja lasterikka pere toetuse arvel. Ühe lapse lapsetoetuse suurus on täna 80 eurot, millest kummagi vanema osa 40 eurot.
Standardnäite puhul tuleb seega ca 300 eurost (baassumma + 3% brutopalgast) maha arvata 40 eurot (s.o pool lapsetoetuse summast).
Eeltoodud arvestuse alusel saame elatise suuruseks ca 260 eurot, mis võikski olla tänase seisuga õiglane elatis.
Kui aga lapsi on rohkem kui 2, tuleb arvesse võtta ka pool lasterikka pere toetusest, mis jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seda ka juhul, kui toetust saava pere lastel on erinevad vanemad. Täna on lasterikka pere toetus 3-6 lapse korral 650 eurot, seega pool sellest on 325 eurot. Kui peres on nt 3 last, siis iga lapse osa on 108,33 eurot, millest 54,17 eurot kummagi vanema osa (s.o maha arvestatava lasterikka pere toetuse ulatus iga lapse kohta).
Seaduseandja tahtel lisanduvad aga arvestusse täiendavad erisused:
Elatise võrdeline vähendamine 7 ööpäeva põhimõtte alusel: Juhul kui laps viibib lahuselava vanema juures vähemalt 7 ööpäeva, siis vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seaduseandja sooviks oli kindlasti vähendada vanemate vahelisi vaidlusi, kuid tegelikkuses peavad vanemad nüüd tunnitäpsust arvestust lapsega koosveedetava aja osas, mis omakorda on põhjustanud palju ebavajalikke suhtluskorra vaidlusi.
Üsna klassikaline suhtluskord on lapse viibimine lahuselava vanema juures üle nädala nädalavahetuseti. Meie büroo praktika näitab, et nüüd on sellise n-ö klassikalise suhtluskorraga vanemad aktiveerunud suhtluskorra muutmiste soovidega, et pigistada juurde veel mõned tunnid 7 ööpäeva piiri saavutamiseks. Ja ka vastupidi, lastega kooselavatel vanematel on nüüd motivatsioon keelduda lahuselavale vanemale andmast rohkem aega oma lapsega.
Standardnäite puhul kui laps viibib lahuselava vanema juures keskmiselt 7 ööpäeva kuus, siis vähendatakse elatise summat 46,67% (kummalgi vanemal kohustus hooldada last 50% ajast ehk ca 15 ööpäeva kuus, 7 ööpäeva sellest on 46,67%) ehk ca 120 euro võrra. Lahutades võrdelise vähendamise (120 eurot) eelnevalt saadud elatise summast 260 eurot, saame elatise suuruseks ca 140 eurot.
NB! kui laps viibib teise vanema juures 15 ööpäeva (s.o põhimõtteliselt mõlema vanema juures võrdselt), siis ei kohustu kumbki vanem elatist maksma.
Mastaabisääst: kui lahuselavatel vanematel on mitu last, siis võetakse arvesse ka nn mastaabisäästu, st, kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Näiteks, kui on 2 väikese vanusevahega last, kes viibivad lahuselava vanema juures vähem kui 7 ööpäeva, siis ühe lapse eest tuleks maksta juba varem mainitud ca 260 eurot (arvestamata 7 ööpäeva põhimõtet), järgmiste eest aga 15% vähem, s.o teise lapse eest ca 220 eurot ja järgnevate eest 210 eurot (kuna alates 3. lapsest on lapsetoetuse suurus 100 eurot).
Kui aga lapsi on kolm kuni kuus, siis saab lisaks lapsetoetusele maha arvata veel 54,17 eurot lasterikka pere toetuse arvelt ning kui saab ka kohaldada mastaabisäästu, siis 3. ja 4. lapse eest tuleks elatist maksta vaid 156 eurot.
Hea uudis on see, et kuigi uus elatise regulatsioon on üsna keeruline, siis õnneks koostöös Justiitsministeeriumiga on välja töötatud elatise kalkulaator (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), mis aitab jõuda õige elatise summani.
Alati on aga ka erisusi, nt kui lapse tegelikud vajadused on suuremad kui keskmisel lapsel, kui lapse senise elatusstandardi hoidmine on ohus või kui ülalpidamist andma kohustatud isikul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik kalkulaatorist tulenevas summas elatist maksta. Lisaks on säilinud ka põhimõte, mille kohaselt vanemate oluliselt erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Näiteks kui üks vanem teenib 7 000 eurot kuus ning teine vanem 700 eurot kuus, tuleks rohkem teenival vanemal kanda 90% lapse kuludest ja vähemteenival vanemal 10%. Kui lapse vajadused on nt 600 eurot ja rohkem teeniv vanem on elatise maksmiseks kohustatu, tuleks elatist maksta 540 eurot kuus.
Infopooltund on järelvaadatav SIIT.
Tekkis küsimusi? Võtke julgelt ühendust e-posti aadressil info@youroffice.ee või täites kontaktivormi kodulehel.
