Viited majandusaasta aruandele on äriseadustikus ja äriregistri seaduses läbi äriühingu terve elutsükli. Majandusaasta aruanne on ju äriühingu üheks olulisemaks dokumendiks ja seda mitmest erinevast aspektist:
- Ühingu sisemine aspekt: äriühingul peab olema majandusaasta ja majandusaasta aruanne.
- Avalikkuse huvi: majandusaasta aruandest saadakse olulist teavet äriühingu majandusliku positsiooni (tugev, nõrk) kohta.
- Omaniku huvi: ilma majandusaasta aruandeta ei saa maksta omanikele dividende ega vastu võtta olulisi äriühinguõiguslikke otsuseid (nt ühinemine, jagunemine, lõpetamine jne).
- Regulaatori aspekt: majandusaasta aruande mitte esitamisel võib registripidaja trahvida või äriühing võidakse kustutada registrist.
Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine
Majandusaasta kinnitamise ja esitamise protsess on küllaltki formaalne, kus igal äriühingu organil on oma roll täita. Esmalt juhatus koostab ja esitab aruande nõukogule (nõukogu olemasolul); nõukogu kujundab oma arvamuse aastaaruande kohta, mille juhatus esitab seejärel koos aastaaruande, kasumi jaotamise ettepaneku, vandeaudiitori aruandega (kui on nõutav) osanikele / aktsionäridele kinnitamiseks. Kusjuures, osanik / aktsionär, kellel on vähemalt 10%-line osalus äriühingus, võib nõuda, et vandeaudiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures.
Majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Aruande esitamisel tuleb valida, kas esitatakse osanike / aktsionäride poolt kinnitatud või kinnitamata aruanne. Juhul kui esitatakse kinnitamata aruanne, siis tekib esitatud aastaaruande juurde vastava märge ning alles jääb kohustus esitada registrile kinnitatud aruanne.
Majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isik on esmalt juhatus, kui juhatus puudub, siis nõukogu; kui nõukogu puudub siis enamus- või ainuosanik / aktsionär. Majandusaasta aruande esitamise kohustus on üksnes neil osanikel, ainu- või enamusosaluse omajal, kelle võimuses on nii juhatuse määramine kui ka majandusaasta aruande esitamine.
Majandusaasta aruande tähtaegse mitteesitamise tagajärjed
Majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisel võib kaasneda kaks tagajärge: (1) rahaline trahv, mis määratakse majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikule; (2) registrist kustutamine.
Arvestada tuleb, et trahvi võib registripidaja määrata hoiatusmäärust tegemata ja korduvalt. Lähtekohaks on see, et majandusaasta aruande tähtaeg tuleneb seadusest ning juriidilisele isikule ei saa olla aruande esitamise kohustus ootamatu. Trahvi määramisel on registripidajal suur kaalutlusõigus. Arvestatakse aruande mittetähtaegse esitamiste arvu, tähtaja rikkumise ajalist kestvust jms. Maksimaalne ühekordne trahv on 3200 eurot.
Majandusaastaaruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamisele peab eelnema hoiatus, millega antakse aruande esitamiseks tähtaeg. Registrist võib kustutada kui puudust ei ole tähtaegselt kõrvaldatud (s.o majandusaasta aruannet esitatud) ja esialgsest tähtajast on möödunud 3 kuud. Täidetud peavad olema ka kustutamise eeldused, s.o isikul ei nähtu registervara, isik ei osale poolena üheski käimasolevas kohtu- või täitemenetluses, ning kustutamisele ei ole vastu MTA, TVK ega tarbijavaidluskomisjon. Registripidaja avaldab kustutamise kohta teate Ametlikes Teadaannetes vähemalt 3 kuud enne kustutamist.
Majandusaasta aruande alusel tehtavad tegevused
Majandusaasta aruandest võetav teave:
- Tegevusala. Majandusaasta aruandest võetakse ettevõtja tegevusalad. Esmane põhitegevusala määratakse ettevõtja poolt äriregistrisse kandmisel. Seejärel uuendatakse tegevusala andmeid majandusaasta aruande alusel.
- Elektronposti aadress. Juriidilise isiku elektronposti aadress muudetakse majandusaasta aruande esitamisel registripidaja omal algatusel.
Dividendid:
- Dividendide maksed: Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel üldkoosoleku / osanike koosoleku otsusel. Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.
- Dividendide ettemaksed (aktsiaselts): põhikirjaga võib AS-i juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
Oluliste äriühinguõiguslike muudatuste elluviimine
Majandusaasta aruande olemasolu on vajalik mitmete oluliste äriühinguõiguslike muudatuste elluviimiseks:
- fondiemissiooni teel kapitali suurendamine
- kapitali tingimuslik suurendamine
- kapitali lihtsustatud vähendamine
- ühingu lõpetamine
- ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
Infopooltund on järelvaadatav SIIT.
Tekkis küsimusi? Võtke julgelt ühendust e-posti aadressil info@youroffice.ee või täites kontaktivormi kodulehel.
