Vanemate lahkuminekul on lapse parimates huvides, et vanemad j\u00f5uaksid rahumeelse kokkuleppeni lapse elukorraldusega seotud k\u00fcsimustes. Lisaks suhtluskorrale oleks kohe m\u00f5istlik kokku leppida ka muudes last puudutavates olulistes k\u00fcsimustes nagu lapse elukoht, haridusasutus (lasteaed v\u00f5i kool), trennid, reisimiseks n\u00f5usoleku andmine ja ka elatis.<\/p>\n\n\n\n
Soovitame vanemate vahel saavutatud kokkulepped kirjalikult v\u00f5i notariaalselt t\u00f5estatud vormis fikseerida. Arvestama peab, et ainult notariaalselt t\u00f5etatud vormis koos kohesele sundt\u00e4itmisele allumise kokkuleppega s\u00f5lmitud lepingut saab t\u00e4ita kohtut\u00e4ituri kaudu. Kirjalikus vormis kokkulepet kohtut\u00e4ituri kaudu t\u00e4ita ei saa.<\/p>\n\n\n\n
Samas tuleb t\u00e4hele panna, et vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu ei v\u00e4lista ega piira siiski seadusest tuleneva elatisn\u00f5ude esitamist v\u00f5i kohtu poolt suhtluskorra m\u00e4\u00e4ramist, kuid kohtus arvestatakse vanemate varasemat kokkulepet \u00fche asjaoluna.<\/p>\n\n\n\n
Kui aga suhtluskorra vaidlus on juba j\u00f5udnud kohtusse, siis tuleks nii avalduse esitamisel kui ka kohtuliku kokkuleppe s\u00f5lmimisel kindlasti j\u00e4lgida, et kohtumenetluses tehtav lahend suhtluskorra osas oleks ka kohtut\u00e4ituri vahendusel t\u00e4idetav. Praktikas on ette tulnud, et kohus on k\u00fcll m\u00e4\u00e4rusega suhtluskorra kinnitanud, kuid selles toodud s\u00f5nastus ei v\u00f5imalda kohtut\u00e4ituril m\u00e4\u00e4rust sundt\u00e4ita. N\u00e4iteks kui kohtu poolt m\u00e4\u00e4rusega kinnitatud suhtluskorras on m\u00e4rgitud, et vanema aeg lapsega hakkab reedeti kl 16:00 ja vanem p\u00f6\u00f6rdub kohtut\u00e4ituri poole, sest teine vanem ei andnud talle last reedel kell 16:00 \u00fcle, siis kohtut\u00e4itur v\u00f5ib keelduda m\u00e4\u00e4ruse t\u00e4itmisele v\u00f5tmisest, sest m\u00e4\u00e4rusest ei tulenenud teise vanema kohustust last \u00fcle anda. Kohtut\u00e4itur ei saaks m\u00e4\u00e4ruse t\u00e4itmisest aga keelduda, kui suhtluskorra s\u00f5nastusest tuleks vanema konkreetne kohustus laose \u00fcleandmiseks.<\/p>\n\n\n\n
Millise detailsusega v\u00f5iks suhtluskord olla?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mida detailsemalt on suhtluskord reguleeritud, seda v\u00e4hem vaidlusi vanemate vahel saab tekkida.<\/p>\n\n\n\n Esimeseks m\u00e4rgus\u00f5naks oleks regulaarsus. Enamlevinud suhtluskord on selline, et seatakse reegel, mille kohaselt viibib laps lahuselava vanema juures nt \u00fcle n\u00e4dala n\u00e4dalvahetuseti v\u00f5i n\u00e4dal \u00fche vanema ja n\u00e4dal teise vanemaga. Koolilapse puhul lepitakse sageli kokku, kuidas on vaheajad jagatud.<\/p>\n\n\n\n Lisaks oleks m\u00f5istlik leppida kokku, kelle juures laps veedab p\u00fchad ja t\u00e4htp\u00e4evad: j\u00f5ulud, aastavahetus, jaanip\u00fchad, emadep\u00e4ev, isadep\u00e4ev, lapse s\u00fcnnip\u00e4ev, vanemate s\u00fcnnip\u00e4evad, \u00f5dede-vendade s\u00fcnnip\u00e4evad jne.<\/p>\n\n\n\n Palju vaidlusi tekitab ka lapse haigestumine ehk t\u00e4psemalt see, kas lapse haigestumise ajal j\u00e4tkub tavap\u00e4rane suhtluskord v\u00f5i mitte? Kas haigestumise t\u00f5ttu \u00e4raj\u00e4\u00e4nud kohtumised asendatakse? Millal ja millisel m\u00e4\u00e4ral?<\/p>\n\n\n\n Kui vanemate vaheline koost\u00f6\u00f6 on halb, siis selleks, et saaks suhtluskorra t\u00e4itmist j\u00f5ustada kohtut\u00e4ituri vahendusel, tuleks \u00e4ra fikseerida ka lapse \u00fcleandmise aeg, koht, kellaajad ja \u00fcleandmise kohustus.<\/p>\n\n\n\n Kuidas lahendada lapse suhtluskorraga seonduv \u00f5iglaselt ja rahumeelselt?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5iglaselt ja rahumeelselt on v\u00f5imalik olukordi lahendada ainult siis, kui m\u00f5lemad vanemad j\u00e4tavad k\u00f5rvale oma emotsioonid ja l\u00e4htuvad ainult sellest, mis vastab lapse parimatele huvidele.<\/p>\n\n\n\n Kui laps on juba piisavalt vana, siis on heaks l\u00e4htekohaks lapse enda arvamus, mis omab olulist rolli ka kohtumenetluse korral. Enne eelmise aasta novembrit tulenes seadusest selgelt ka lapse vanusepiir, millisel juhul tuli laps kohtumenetluses alati \u00e4ra kuulata \u2013 kohtul tuli isiklikult \u00e4ra kuulata v\u00e4hemalt 10-aastane laps. T\u00e4naseks on seda n\u00f5uet tulenevalt Euroopa Liidu \u00f5igusaktidest muudetud ning seaduses on s\u00e4testatud, et kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult \u00e4ra lapse, kes on suuteline seisukohti omama. L\u00e4htuda tuleb lapse tegelikust k\u00fcpsusest ja arengutasemest, nagu n\u00f5uab lapse \u00f5iguste konventsioon (L\u00d5K). L\u00d5K-i j\u00e4rgi tuleb eeldada, et igas vanuses laps on v\u00f5imeline end v\u00e4ljendama ja seet\u00f5ttu tuleb ta enne tema elu puudutavate otsuste tegemist \u00e4ra kuulata (vt Lapse \u00d5iguste Komitee \u00fcldkommentaari nr 12 punkte 20 ja 21). Nii kohtunikele kui teistele spetsialistidele on lapse \u00e4rakuulamisel abiks lapse k\u00fcsitlemise k\u00e4siraamat, milles on p\u00f5hjalikult selgitatud lapse \u00e4rakuulamisega seotud n\u00fcansse, sealhulgas seda, mida tuleb arvestada eri vanuses lapsi \u00e4ra kuulates.<\/p>\n\n\n\n Samas ei t\u00e4henda lapse arvamus, et just nii peabki tegema nagu laps arvab. Kohtud on korduvalt selgitanud, et lapse arvamust tuleb v\u00f5tta arvesse k\u00fcll \u00fche asjaoluna lapse huvide v\u00e4ljaselgitamisel, kuid lapse tahe ei pruugi alati vastata tema parimatele huvidele. N\u00e4iteks on t\u00e4nap\u00e4eval kasutusele v\u00f5etud selline m\u00f5iste nagu \u201clapse v\u00f5\u00f5randamine\u201d. Lapse v\u00f5\u00f5randamine t\u00e4hendab l\u00fchidalt seda, et lapsega kooselav vanem m\u00f5jutab oma s\u00f5nade ja k\u00e4itumisega last selliselt, et tal tekiks vastumeelsus teise vanema suhtes. Sellisel juhul ei saa aga lapse arvamust enam lapse suhtluskorra m\u00e4\u00e4ramisel arvesse v\u00f5tta. Kusjuures, lapse v\u00f5\u00f5randamist oma teisest vanemast v\u00f5idakse lugeda lapse vastaseks vaimseks v\u00e4givallaks.<\/p>\n\n\n\n Kui laps on juba v\u00e4hemalt 14-aastane, siis on tal juba ka iseseisev kaebe\u00f5igus. St, et 14-aastane v\u00f5ib vaidlustada suhtluskorra m\u00e4\u00e4ruse sellega mitten\u00f5ustumuse korral, samuti on v\u00e4hemalt 14-aastasel \u00f5igus vaielda vastu hooldus\u00f5iguses tehtud muudatustele.<\/p>\n\n\n\n Kui aga ei soovita lapsi suhtluskorraga seonduvasse kaasata ja pooltel on \u00f5iglase suhtluskorra osas erinev seisukoht, siis v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka riikliku perelepitaja poole (vt https:\/\/www.sotsiaalkindlustusamet.ee\/abivajav-laps-ja-taiskasvanu\/laste-ja-perede-abistamine\/perelepitus<\/a>). Kusjuures, alates eelmise aasta 1. septembrist on enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist \u00fcldjuhul kohustuslik l\u00e4bida esmalt kohtuv\u00e4line riigi poolt tasuta pakutav perelepitus. Selle k\u00e4igus kokkuleppele j\u00f5udmisel s\u00f5lmitakse vanemluskokkulepe, mis on ka vajadusel kohtut\u00e4ituri vahendusel sundt\u00e4idetav. Kui aga ka perelepitus soovitud tulemust ei anna, siis tasub endale otsida juriidiline n\u00f5ustaja, kes aitab leida tasakaalu laste parimate huvide ning vanemate \u00f5iguste vahel. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Infopooltund on j\u00e4relvaadatav SIIT<\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tekkis k\u00fcsimusi? V\u00f5tke julgelt \u00fchendust e-posti aadressil <\/strong>info@youroffice.ee<\/strong><\/a> v\u00f5i t\u00e4ites kontaktivormi kodulehel<\/u><\/a>.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Vanemate lahkuminekul on lapse parimates huvides, et vanemad j\u00f5uaksid rahumeelse kokkuleppeni lapse elukorraldusega seotud k\u00fcsimustes. Lisaks suhtluskorrale oleks kohe m\u00f5istlik kokku leppida ka muudes last puudutavates olulistes k\u00fcsimustes nagu lapse elukoht, haridusasutus (lasteaed v\u00f5i kool), trennid, reisimiseks n\u00f5usoleku andmine ja ka elatis. Soovitame vanemate vahel saavutatud kokkulepped kirjalikult v\u00f5i notariaalselt t\u00f5estatud vormis fikseerida. Arvestama peab, …<\/p>\n