M\u00f5lemal vanemal on oma lapse \u00fclalpidamise kohustus. Juhul kui vanemad elavad lahus, eeldatakse, et lahuselav vanem annab lapsele \u00fclalpidamist raha perioodiliste maksetena ehk elatisena. Elatise summa peaks vastama ka lapsega kooselava vanema rahalisele panusele. N\u00e4iteks, kui lapse igakuised vajadused on summas 400 eurot, siis oleks \u00f5iglane n\u00f5uda lahuselavalt vanemalt elatist summas 200 eurot.<\/p>\n\n\n\n
Tegelikkus aga nii lihtne ei ole ning elatise arvestamise ja v\u00e4ljam\u00f5istmise regulatsioon v\u00f5ib kujuneda \u00fcpriski keeruliseks. Seda nii vanemate poolt, kes on m\u00f5jutatud lahkuminekuga seotud emotsioonidest, kui ka seaduseandja poolt.<\/p>\n\n\n\n
Enne 1. jaanuari 2022 j\u00f5ustunud seaduse muudatust m\u00e4\u00e4rati \u00fcldjuhul, et lahuselav vanem peab maksma lapsele elatist summas, mis vastab 50%-le valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamm\u00e4\u00e4rale (s.o miinimumelatis). Ilmselt tundus elatise sidumine palga alamm\u00e4\u00e4raga seadusandjale parim ja lihtsaim lahendus aastal 2009, mil kuupalga alamm\u00e4\u00e4r oli summas 278 eurot ja miinimumelatis seega 139 eurot. 2021. aastal oli aga palga alamm\u00e4\u00e4r juba 584 eurot ja miinimumelatis seega 292 eurot. See aga ei vastanud enam tihti lapse tegelikele vajadustele ning k\u00e4is ka paljudele lahuselavatele vanematele \u00fcle j\u00f5u. Eriti nendele vanematele, kellel oli mitu last.<\/p>\n\n\n\n
Seaduseandja sekkus ning p\u00e4rast pikka menetlust v\u00f5eti 01.01.2022 vastu perekonnaseaduse muutmise seadus. Muudatuse \u00fcheks eesm\u00e4rgiks oli kujundada elatise summa, mis arvestaks lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku v\u00f5imalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, \u00fclalpidamist saama \u00f5igustatud laste arvu ning v\u00f5taks arvesse ka perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kindlasti on l\u00e4bi seaduse muudatuse muutunud elatise arvestamine paljude jaoks \u00f5iglasemaks, aga mitte lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n
Kehtivad elatise arvestamise p\u00f5him\u00f5tted on j\u00e4rgnevad, mille selgemaks edasiandmiseks esitame arvestuse standardn\u00e4ite alusel: :<\/p>\n\n\n\n
Baassumma:<\/strong> Elatise aluseks on baassumma, mida hakatakse iga-aastaselt indekseerima 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks 14.06.2023 on baassumma 249,78 eurot (ehk siis ca 250 eurot), mis muutub 1. aprillil 2024. Algselt (01.01.2022 seisuga) oli baassumma 200 eurot.<\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4iendav komponent 3% brutopalgast:<\/strong> Baassummale lisandub igal aastal 1.aprillil 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. NB! Juhul kui vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis v\u00f5ib kohus v\u00f5tta arvesse tegelikku sissetuleku suurust.<\/p>\n\n\n\n Standardn\u00e4ite puhul lisandub kehtivale baassummale (ca 250 eurot) 50,55 eurot (3% t\u00e4nasest keskmisest brutokuupalgast summas 1 685 eurot). <\/em>Kokku ca 300 eurot.<\/p>\n\n\n\n Maha arvestatavad toetused:<\/strong> Vanem ei pea andma lapsele \u00fclalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel ja lasterikka pere toetuse arvel. \u00dche lapse lapsetoetuse suurus on t\u00e4na 80 eurot, millest kummagi vanema osa 40 eurot.<\/p>\n\n\n\n Standardn\u00e4ite puhul tuleb seega ca 300 eurost (baassumma + 3% brutopalgast) maha arvata 40 eurot (s.o pool lapsetoetuse summast).<\/em><\/p>\n\n\n\n Eeltoodud arvestuse alusel saame elatise suuruseks ca 260 eurot, mis v\u00f5ikski olla t\u00e4nase seisuga \u00f5iglane elatis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui aga lapsi on rohkem kui 2, tuleb arvesse v\u00f5tta ka pool lasterikka pere toetusest, mis jagatakse v\u00f5rdselt toetust saava pere k\u00f5igi laste vahel. Seda ka juhul, kui toetust saava pere lastel on erinevad vanemad. T\u00e4na on lasterikka pere toetus 3-6 lapse korral 650 eurot, seega pool sellest on 325 eurot. Kui peres on nt 3 last, siis iga lapse osa on 108,33 eurot, millest 54,17 eurot kummagi vanema osa (s.o maha arvestatava lasterikka pere toetuse ulatus iga lapse kohta).<\/em><\/p>\n\n\n\n Seaduseandja tahtel lisanduvad aga arvestusse t\u00e4iendavad erisused:<\/p>\n\n\n\n Elatise v\u00f5rdeline v\u00e4hendamine 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva p\u00f5him\u00f5tte alusel:<\/strong> Juhul kui laps viibib lahuselava vanema juures v\u00e4hemalt 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva, siis v\u00e4hendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seaduseandja sooviks oli kindlasti v\u00e4hendada vanemate vahelisi vaidlusi, kuid tegelikkuses peavad vanemad n\u00fc\u00fcd tunnit\u00e4psust arvestust lapsega koosveedetava aja osas, mis omakorda on p\u00f5hjustanud palju ebavajalikke suhtluskorra vaidlusi.<\/p>\n\n\n\n \u00dcsna klassikaline suhtluskord on lapse viibimine lahuselava vanema juures \u00fcle n\u00e4dala n\u00e4dalavahetuseti. Meie b\u00fcroo praktika n\u00e4itab, et n\u00fc\u00fcd on sellise n-\u00f6 klassikalise suhtluskorraga vanemad aktiveerunud suhtluskorra muutmiste soovidega, et pigistada juurde veel m\u00f5ned tunnid 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva piiri saavutamiseks. Ja ka vastupidi, lastega kooselavatel vanematel on n\u00fc\u00fcd motivatsioon keelduda lahuselavale vanemale andmast rohkem aega oma lapsega.<\/p>\n\n\n\n Standardn\u00e4ite puhul kui laps viibib lahuselava vanema juures keskmiselt 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva kuus, siis v\u00e4hendatakse elatise summat 46,67% (kummalgi vanemal kohustus hooldada last 50% ajast ehk ca 15 \u00f6\u00f6p\u00e4eva kuus, 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva sellest on 46,67%) ehk ca 120 euro v\u00f5rra. Lahutades v\u00f5rdelise v\u00e4hendamise (120 eurot) eelnevalt saadud elatise summast 260 eurot, saame elatise suuruseks ca 140 eurot<\/u><\/strong>.<\/em><\/p>\n\n\n\n NB! kui laps viibib teise vanema juures 15 \u00f6\u00f6p\u00e4eva (s.o p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5lema vanema juures v\u00f5rdselt), siis ei kohustu kumbki vanem elatist maksma.<\/em><\/p>\n\n\n\n Mastaabis\u00e4\u00e4st:<\/strong> kui lahuselavatel vanematel on mitu last, siis v\u00f5etakse arvesse ka nn mastaabis\u00e4\u00e4stu, st, kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, v\u00e4hendatakse j\u00e4rgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga v\u00f5rreldes. Elatise summat ei v\u00e4hendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks, kui on 2 v\u00e4ikese vanusevahega last, kes viibivad lahuselava vanema juures v\u00e4hem kui 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva, siis \u00fche lapse eest tuleks maksta juba varem mainitud ca 260 eurot (arvestamata 7 \u00f6\u00f6p\u00e4eva p\u00f5him\u00f5tet), j\u00e4rgmiste eest aga 15% v\u00e4hem, s.o teise lapse eest ca 220 eurot ja j\u00e4rgnevate eest 210 eurot (kuna alates 3. lapsest on lapsetoetuse suurus 100 eurot).<\/em><\/p>\n\n\n\n Kui aga lapsi on kolm kuni kuus, siis saab lisaks lapsetoetusele maha arvata veel 54,17 eurot lasterikka pere toetuse arvelt ning kui saab ka kohaldada mastaabis\u00e4\u00e4stu, siis 3. ja 4. lapse eest tuleks elatist maksta vaid 156 eurot<\/u>.<\/em><\/p>\n\n\n\n Hea uudis on see, et kuigi uus elatise regulatsioon on \u00fcsna keeruline, siis \u00f5nneks koost\u00f6\u00f6s Justiitsministeeriumiga on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud elatise kalkulaator (https:\/\/www.just.ee\/elatiskalkulaator\/<\/a>), mis aitab j\u00f5uda \u00f5ige elatise summani.<\/p>\n\n\n\n Alati on aga ka erisusi, nt kui lapse tegelikud vajadused on suuremad kui keskmisel lapsel, kui lapse senise elatusstandardi hoidmine on ohus v\u00f5i kui \u00fclalpidamist andma kohustatud isikul ei ole objektiivsetel p\u00f5hjustel v\u00f5imalik kalkulaatorist tulenevas summas elatist maksta. Lisaks on s\u00e4ilinud ka p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt vanemate oluliselt erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse \u00fclalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). N\u00e4iteks kui \u00fcks vanem teenib 7 000 eurot kuus ning teine vanem 700 eurot kuus, tuleks rohkem teenival vanemal kanda 90% lapse kuludest ja v\u00e4hemteenival vanemal 10%. Kui lapse vajadused on nt 600 eurot ja rohkem teeniv vanem on elatise maksmiseks kohustatu, tuleks elatist maksta 540 eurot kuus.<\/p>\n\n\n\n Infopooltund on j\u00e4relvaadatav SIIT<\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tekkis k\u00fcsimusi? V\u00f5tke julgelt \u00fchendust e-posti aadressil <\/strong>info@youroffice.ee<\/strong><\/a> v\u00f5i t\u00e4ites kontaktivormi kodulehel<\/u><\/a>.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" M\u00f5lemal vanemal on oma lapse \u00fclalpidamise kohustus. Juhul kui vanemad elavad lahus, eeldatakse, et lahuselav vanem annab lapsele \u00fclalpidamist raha perioodiliste maksetena ehk elatisena. Elatise summa peaks vastama ka lapsega kooselava vanema rahalisele panusele. N\u00e4iteks, kui lapse igakuised vajadused on summas 400 eurot, siis oleks \u00f5iglane n\u00f5uda lahuselavalt vanemalt elatist summas 200 eurot. Tegelikkus aga …<\/p>\n